Röntgenpildid on olulised diagnostilised vahendid erinevate sisehaiguste ja ortopeediliste probleemide uurimisel.

Röntgenpiltidega uuritakse:

• Luustiku, liigeste ja kolju ehitust
• Kopse, rinna- ja kõhuõõnt
• Südant – ja vereringet
• Seedekulglat ja kuseteid

Röntgenuuringu abil saab tuvastada ka looma tiinust, samuti on röntgenuuring kontrastainega vahel vajalik näiteks seedekulgla ja kuseteede pildistamisel.

Meelespea omanikule:

• Röntgenpildi tegemisel on vaja omaniku abi looma fikseerimisel ( röntgenruumis ei tohi viibida rasedad ja alla 18-aastased )
• Enamus röntgenpilte tehakse ilma rahustuseta.
• Mõningatel juhtudel on vaja loomale teha ka rahustus. Enne planeeritavat rahustust, peab loom olema 12 h söömata
• Soovitatav on enne röntgenpildi tegemist loomale mitte süüa anda 8 tundi, kuna maos ja soolestikus olev toit võib varjata pildil muid organeid
• Enne vastuvõtule tulemist käia loomaga jalutamas.

Ultraheliga uuritakse organismi pehmeid kudesid. Ultraheli sobib hästi kõhuõõne ja seal olevate organite, kasvajate, kuseteede, suguelundite ja tiinuse uurimiseks.

Ultraheli on ohutu ja valutu diagnoosimisvahend, mis tavaliselt ei vaja looma rahustamist.

Tiinuse ultraheli on võimalik teha 24. kuni 28. päevast pärast paaritust.

Meelespea omanikule:

• Enne kõhuõõne ultraheli peaks loom olema 12 h söömata, et soolte sisaldis ja seedimisel tekkivad gaasid ei segaks uuringuid.
• Kusepõie ultraheli peab tegema täis põiega, seega ei tohiks loom vähemalt kaks tundi enne uuringut pissida.
• Ultraheli uuringuteks pügatakse tavaliselt karvad.