Teiste vaktsiinide suhtes võib koeraomanik ise seisukoha võtta, kas vaktsineerib või mitte. Eestis on tava koeri vaktsineerida katku, nakkusliku hepatiidi, parvoviirusoinfektsiooni ning viimasel ajal ka kennelköha ja leptospiroosi vastu. Esimesed kolm on meil praktiliselt likvideeritud. Parvot kohtab siiski aeg-ajalt, kuid peamiselt varjupikades. Kennelköha esineb hooti. Soodustavateks teguriteks on ebamäärane ilm ning sisenäitused ja muud üritused, kus palju koeri korraga koos.

Leptospiroosist on hakatud üha enam rääkima. Osadel koertel kulgeb see haigus suhteliselt kergelt ning on antibiootikumidega ravitav. Mõned aga saavad üliägeda vormi ja ei jõua arstilegi. Ilmselt mäletavad paljud koeraomanikud sügist, mil oli tõsine haiguspuhang koos mitmete surmajuhtumitega. Vaktsineerimisega on olukord paranenud.

Kassidel esineb nii katku (panleukopeeniaviirus), kui ülemiste hingamisteede haigusi (herpesviroos ja kalitsiviroos), mille vastu on vaktsiinid saadaval.

WSAVA (World Small Animal Veterinary Association) spetsialistide grupp(VGG) on töötanud välja juhised koerte ja kasside vaktsineerimiseks.

Välja on toodud põhilised haigused, mille vastu tuleks kasse ja koeri vaktsineerida, ning vaktsineerimiste inervallid. Põhivaktsiinidele, milleks koertel on katk, hepatiit, parvo, võivad lisanduda teised vaktsiinid, mis on olulised just antud piirkonnas, antud hetkel ja konkreetsele loomale.

Eestis on selliseks vaktsiiniks marutaudi vaktsiin, mis, nagu juba öeldud, on kohustuslik. Kasside ja koerte vaktsineerimine peaks toimuma nii tihti kui vaja ja nii harva kui võimalik. See peaks olema ühine põhimõte, millest juhinduksid nii vaktsiinitootjad, loomaarstid kui loomaomanikud. Nii suudame vast hoida nakkushaigused kontrolli all ega torgi oma loomi ülearu.

Näitustel käivate ja välismaale sõitvate loomade puhul tuleb alati eelnevalt kindlaks teha, missugused on nõuded näituse-eeskirjades ja konkreetse maa seadustes.

Millist looma saab vaktsineerida?

Vaktsineerida tohib vaid täiesti tervet looma. Halva üldseisundiga loomal võivad tekkida vaktsineerimise tagajärjel tõsised kõrvalnähud ning haige organism ei suuda immuunsuse tekkeks toota piisavalt antikehi.  Seetõttu soovitatakse teha enne vaktsineerimist parsiiditõrje ja lasta arstil loom põhjalikult läbi vaadata.

Mõni võib vaktsineerimisjärgselt olla pisut õnnetu, isutu ning võib esineda kergekujulist kõhulahtisust. See peaks mööduma ühe päevaga ilma ravita. Kui hädad kestavad kauem, loom tundub tõsiselt haige või tekib turse või paistetus mõnes piirkonnas, siis tuleb minna viivitamatult arsti juurde. Tegemist võib olla vaktsiinireaktsiooniga, mida esineb küll harva, aga see vajab siiski arstiabi.

Miks üldse vaktsineerida?

Koerte vaktsineerimisest on palju kasu olnud. Kutsikaid ei pea enam 4. elukuuni tagatoas hoidma nagu eelmisel sajandil kombeks oli. Tänapäeval, kui teame varajase sotsialiseerimise tähtsust, on selge, et paljud käitumisprobleemid said alguse just sellisest isoleerituna hoidmisest. Kuna meil hetkel tõsiseid, surmaga lõppevaid ning kutsikaid ohustavaid haigusi ei esine, võib julgelt juba 2-kuuse koeralapsega eelkooli minna ning teda ümbritseva eluga tutvustama hakata. Sobivaim iga varajaseks sotsialiseerimiseks ongi kuni neljanda elukuuni.

Situatsioon võib aga kergesti muutuda, kui hakkame koerte vaktsineerimisse kergekäeliselt ja üleolevalt suhtuma. Nii juhtus üheksakümnendate keskel Soomes, kus katku polnud juba pikka aega olnud, vaktsineerimiskohustus oli üle kahe aasta, paljud jätsid oma loomad sootuks vaktsineerimata ning tagatipuks kasutati laialdaselt üht tänaseks turult kadunud vaktsiini, mis andis küsitava immuunsuse. Soomet tabas katkuepideemia ja suur hulk koeri suri.

Soovitus:  Vaadake oma lemmiklooma passi ja kontrollige, mida on loomaarst kirjutanud lahtrisse nimetusega „Kehtiv kuni“, kui seal on kuupäev, mis on eespool tänast, siis helistage oma loomaarstile ja pange vaktsineerimisaeg kinni. Kui teie looma pole juba üle kahe aasta üle vaadatud, siis on vaktsineerimisega kaasas käiv tervisekontroll samuti omal kohal.

Meie kliiniku koerte vaktsineerimisskeemiga saab tutvuda siin ja kasside omaga siin.