Koerasport ehk koeraga sportimine võidab üha enam populaarsust. Erinevad sportimisviisid koormavad lihasgruppe erinevalt. Nii nõutakse agilitykoeralt hoogsust, kiirust ja head tasakaalu, jooksukoertelt hoogu ja jõudu ning veokoertelt lihasjõudu ja vastupidavust. Mõnel juhul tekivad ka sundasendid (näiteks kuulekustreeningus on koer omaniku vasakul küljel ja vaatab pidevalt paremale üles).

Koerte sportimisele ja tõugudele iseloomulikult nähakse erinevaid vigastusi kas siis äkiliste traumadena või jätkuva treenimise tõttu tekkinud kahjustusena. Sportkoerad vajavad õiget treeningut, soojendust ja mahajahutamist.

Ja sporti ei tee ainult sportkoer ehk see, kellega omanik võistlustel käib, vaid ka kõik need n-ö kodukoerad, kes liiguvad omaniku innustusel rohkem kui nad seda omatahtsi teeksid.  Seega metsajooks koeraga ei ole treening ainult inimesele, vaid ka koerale. Igasugust liikumist nagu jalutuskäik, sörkjooks, treppidest käimine, ujumine, kelguvedu võib liigitada koeraga sportimise alla.

Kuidas koeraga sportida

Koeraga sportimisel on soojendused ja venitused tähtsad. Ei saa võtta koera otse autost ja sundida teda kohe jooksma. Isegi see ei ole hea, kui minnakse metsa mitme koeraga ja lastakse nad kohe ummisjalu tormama. Algul peaks neid ikkagi n-ö lahti jalutama ja alles siis lippama lubada.

Pärast trenni peab koera ka maha jahutama. Selleks rahulikus tempos vabalt või rihmas vähemalt 15 minutit jalutada ning olenevalt ilmast ja treeningu intensiivsusest kasutada kaitsvat riietust. Autosse jõudes vältida tuuletõmbust, konditsioneeri kasutamist; vajadusel kasutada soojendavat (kuumal ajal jahutavat) pleedi/vesti. Kindlasti anda koerale juua.

Kui koer liigub omas taktis, siis ta end üle ei koorma. Kui aga teeb seda omaniku innustusel või mängimaks, jooksmaks teise koeraga või jahisaaki jälitades, kaob enese alalhoiuinstinkt ja koer võib jätkata sellest hoolimata, et keha annab märku lõpetamiseks.

Eriti ohtlik on kutsika ülekoormamine füüsilise pingutusega. Esimese eluaasta peab saama liikuda omas taktis. Tõsine koeraga sportimine ja treenimine saab alata siis, kui koer on juba täiskasvanu. Kutsikat ja noort koera tasub füüsilise treeningu mõttes kohelda nagu inimlast. Neil on vaja füüsilist tegevust, aga see peaks olema pigem mitmekesine liikumine, turnimine ja eluliste oskuste õppimine.

Teine ohukoht on paksukese treenimine. Kaalulangetus ei toimu nii, et võtame pool toidukogusest vähemaks ja läheme koeraga sportima ning metsajooksu tegema. Turvalisem viis on kasutada spetsiaalseid kaalulangetustoite ning tõsta koormust vähehaaval.

Mida teha trauma korral

Kõige tavalisemad on koeraga sportimisel lihastraumad – muljumised, venitused, hullemal juhul võivad tekkida lihase rebendid. Kergemate lihase vigastuste esmaabiks on külm kompress või mähis. Tõsisemad võivad vajada kirurgilist sekkumist.

Esineb ka kõõluste kahjustusi. Kui kodukoeral pigem traumaga seotud haava tõttu, siis sportkoertel esineb ka kõõlusevenitusi. 

Tõsisematest traumadest võib koeraga sportimine veel kaasa tuua luumurde ja liigesekahjustusi. 

Kui koeraga sportimine on toonud kaasa kõrvalekalde liikumises või kehahoius, tuleb kohe pöörduda arsti poole. Mitte oodata, et asi läheks hullemaks ja ilmneb longe või valu. Koerad näitavad valu halvasti välja. Erutus ja soov omanikule meelehead teha surub valu tahaplaanile, koer hakkab murekohta järjest vähem kasutama, mis viib omakorda uute probleemideni.

Küllalt sageli on juhtumeid, kus omanik küll teab, et loomal on mingi liikumisprobleem (nt. koer lonkab), aga loomaarsti külastamise asemel eelistab ta pöörduda füsioterapeudi või koeratreeneri poole lootuses, et massaaž või harjutused aitavad murest üle saada. 

Füsioteraapia soodustab küll enamasti vigastusest paranemist, kuid kõigepealt peab loomaarst kindlaks tegema kahjustuse iseloomu ja ulatuse ning veenduma antud hetkel füsioteraapiliste protseduuride näidustuses või vastunäidustuses. 

Lõpetuseks

Loomad ei saa meile öelda, kui neil on valus/ebamugav või nad on väsinud. Loomaomaniku kohus on selliseid asju märgata ning õigeaegselt ja adekvaatselt reageerida.

Meie kliinikus vastava eriala spetsialiste ei ole. Seetõttu soovitame sedalaadi probleemidega pöörduda kliinikusse EriVet.