Kassi enamlevinud välisparasiitideks on kirp, puuk ja kõrvasügelislest.

Kirbud
Eestis levinud kassikirp (Ctenocephalides feli) parasiteerib ka koeral.

Kuna kirbud armastavad sooja ja niiskust, on nende lemmikaastajaks suvi. Augustis saavutab kirbuhooaeg tavaliselt haripunkti. Mõistlik oleks hakata profülaktilisi kirbutõrjevahendeid (rihm, aerosool, tilgad, tabletid) kasutama juba mais ja teha seda kuni külmade tulekuni. Mõnel juhul, kui loom on väga allergiline, isegi aastaringselt. Kui loom on kirbud kusagilt juba korjanud, tuleks teda kirbušampooniga pesta, seejärel võtta kasutusele mõni profülaktiline vahend ja töödelda spetsiaalse aerosooliga kogu korterit, eriti magamisaseme ümbrust.

Kirp on koerte ja kasside paelussi (koeraviik – Dipylidium caninum) vaheperemees. Seega tuleb kirbukahtluse korral lisaks kirbutõrjele teha loomale ka ussikuur.

Puugid
Eestis on levinud puugid – Ixodes ricinus ja Ixodes persulcatus. Neid leidub heinamaadel, võsas, metsas, parkides. Puugil on kaks aktiivsusperioodi: kevadine ja sügisene, Eestis on neist esimene olulisem. Puugid võivad levitada haigusetekitajaid: Borrelia burgdorfer (borrelioos), Anaplasma phagocytophilum (anaplasmoos).

Juba varakult, enne puugihooaega, tuleb alustada puugitõrjevahendite kasutamist ja kasutada neid järjekindlalt hilissügiseni (sobivad spot-on-nahatilgad, puugirihmad, aerosoolid, tabletid). Puugitõrjet tuleb teha kõigile pere loomadele korraga.

Kõrvasügelislest (Otodectes cynotis)
Pesitseb kuulmekäigus ning on üsna nakkav. Kui perre võetakse tänavalt leitud kassipoeg, kel kõrvad justkui kohvipuru täis, siis varsti kratsivad kõik koerad/kassid oma kõrvu ja tuleb ette võtta käik loomaarstile. Õnneks on see hästi ravitav ja inimesele ei nakku.

Sügelislest (Notoedres cati)
Tekitab kasside kärntõbe, mis ei hakka koerale ja vastupidi. Sel haigusel on üsna iseloomulik kliiniline pilt –- kõrvaservad on kaetud sügelevate koorikutega.

Kõõmalest (Cheyletiella perekonna liigid)
Tekitab sügelusega kulgevat haigust. Seda kutsutakse ka kõndivaks kõõmaks, sest haigestunud loomadel on seljas valge helbeline kõõm, mille hulgas liiguvad lestad. Seda liikumist on võimalik luubiga näha. Haigus on üsna nakkav, nakatuvad ka koerad ja kõiki omavahel kontaktis olnud loomi tuleb ravida isegi siis, kui mõnel neist kõõmalest veel välja ei paista.

Täid ja väivid
Täid ja väivid kahjustavad eelkõige lemmikloomade nahka ning on paelusside vaheperemeesteks. Täisid ja väive esineb lemmikloomadel Eestis väga harva.

Vagellest (Demodex cati, Demodex gatoi)
Põhjustab haigust nimega demodikoos, Demodex cati poolt põhjustatud haigus ei ole nakkusliku kuluga. Vagellest elab ka nii-öelda normaalse looma organismis ja mingit haigestumist ei pruugi alati põhjustada. Kliiniline haigestumine tekib organismi vastupanuvõime vähenemisel. Demodex gatoi lesta peetakse nakkavaks, aga seda esineb väga harva. Näiteks kassil esineb seda haigust üldse palju harvem kui koeral.